I know I shared a teardrop.

Usaldus, õnn ja rahu..

Fucklala-parampampampa

Me teeme uut lugu poikadega, tegelikult juba peris tükk aega.. asi on selles, et SEE EI SAA VALMIS! Mul on pealtnäha väga lihtne roll bändis.. tegelikult mitte, kui ma mõtlen et intstrumendi-vendadel on lihtne roll, siis tegelikult mitte. Kogu see muusia värk on ikka paras brainwork, aga kui sa oskad segada brainworki oma südamega, siis tuleb sealt head asja kah.. vähemalt endale on hea.. tehtud tööd ikka ilus vaadata/kuulata. Laulu pole sõnu ja ei tule ka midagi.. mõttetuid, sõnade taga puuduva tähenduseta pole mõtet laulu kirjutada, see on ju luule.. point peab olema, see peab jutustama lugu, kirjelama kedagi, avaldama oma arvamust proosaliselt ja kõige raskem osa on see, et kogu selle laialiläinud tindi ja süljeplekkidega ja soditud paberilipaka täis mu enda filosoofiat ja kõike seda mida ma tahan öelda, pean ma panema mingi viisijärgi ennast ette lugema.. ja viis tuleb leiutada, mõelda, jälle segada brainwork ja süda. Ja kuna ma pole veel hea laulja, palju on õppida vanadelt peerudelt ja teistelt.. siis on seda peaskummitavat viisi väga raske saavutada, kui mu hääl ei võta kõrgusi ja madalaid kohti ja kui ma oma peas laulan seda soravalt ja äkiliselt ja perfektselt nagu Axel Rose, Vokaalselt sitaks andekas Bach või Joakim Berg, siis mikrofoni neid sõnu sama kiriesti ma laduda veel ei suuda, kuid harjutamine teeb meistriks... Ja need head sõnad tulevad  siis kui nad tulema peavad.   Märtsis me lindistame selle uue laulu ära kah, teiejaoks keda huvitab.. mis meist saab.  Shalalalllaa...


Inspiratsiooniks vajan ma teid kallid sõbrad,
kirjeldan just teiega läbielatud aegadest 
ja ma vajan selleks alkoholi ja kõike,
call me stupid, call me whatever, that is my fucking way to do it, thats the way its better..

Ma leidsin meeldivama tee kuidas suitsu teha, topin tubaka paberossi ja siis suitsetan, mõnus robustne popsutamis.. popsutamine. Kohvi joodud ja põiekas kutsub tihti, vastik, midagi on viltu mu neerudega. Midagi on üldse viltu.. mind visatakse koolist välja, kevad möödub vabana vist.. peaasi et ma sinust vabaks ei saa, ei taha. Ja bändiga tegelen edasi, alustan oma plaan B´d , hakkan muusikuks. rohkem pühendumust ja üksildaseid hetki laulude mõtlemiseks, igale halvale ju peab hea järgnema. Kallile Kingseppale ma nüüd ühe laulu kirjutangi..
Kogu kõrgel toolil istuv seltskond, käige perse.

Sa pole kaua värvinud oma huuli punaseks,
Me pole kaua suudelnud, niiet suu veel suitsust maitseks.

Tallinn-Selja-Tallinn

Reedel ma pakkisin asjad ja läksin rongiga sõitma ja sõitsin välja Seljale. Otsides leidmatut otseteed läbi pimeda metsa avastasin endajaoks ühe laheda spordiala.. läbi lume sumamine. Jube väsitav ja külm spordiala, põhjamaa meeste spordiala. Sumasin siis lõpuks Seljale.. tuli siuke kodu tunne.. tagasitulek paradiisi või midagi siukest. Nagu alati, polnud Seljal jäist tuult, Paks lumi summutas müra ja kõik oli vaikne.. Kõndisin mööda Selja ainukest tänavat ja Pikkadest korstendest tuli ülipaksu ja lumivalget suitsu. Ja Kati ripsmed olid kuni juurteni täiesti härmas, ilusad pikad ja sirged valged jääs ripsmed. She was soo beautiful..

Ilusa algusega nädalavahetuse kirjeldus kisub nüüd käest ära.. jõudes proovikasse me keerasime jookidel kohe korgid pealt ja hakkasime lammutama. Mairoga me surusime kätt üle pika aja. Meil käib see omamoodi, me kisame alati kui kätt surume. Vahepeal toimus niipalju segaseid asju, et am ei mäletagi mis toimus enne ja mis pärast, aga ma tean , et lõpuks me liikusime Mairo sauna. Seal saime me öömaja.. seal mu aju kustus aga keha elas edasi.. Tallinnas me kutsume seda mälukaks.

Hommikul ma ärkasin veel väga purjus olekus, väga imelikus konditsioonis.. ja kartsin et pohmakas tuleb õudne. Pohmakat ma nii ilusal hommikul ei soovinud üldse näha, seega haarasin oma Viina ja Gini "kokteili" mis oli eriti kange ja südametu massimõrvar, möödunud õhtul jõid sellest samast kokteilist ennast purju umbes 4 inimest.
Aga nagu öeldud, õues oli nii kuradima ilus ilm.. täiesti sinine taevas.. ühekohapeal seistes võis tunda isegi päikse soojust ja suitsetada oli mõnus. Kell oli 10 hommikul ja me läksime tagasi Bändikasse.
Jõudis kätte pohmell, ja see oli tõesti.. kõige raskem mis mul olnud on peale Lelle Alternatiivi.

Aurasin terve päev kõlarite taga, Kati kaisus.

Õhtul polnud meil ei öömaja, ega raha ja me ei tundub absoluutselt mittemingisugust huvi selliste probleemide vastu ja laulsime bändikas edasi. Vaatamata sellele, et me ei liigutanud ühtki jäset ega ajurakku, et olukorda muuta.. tekkis meie lauale alkoholi ja me lõpuks avastasime ennast Eku vanaema juures, kus kõik poisid olid EPP*´de väel ja Katil oli rõõmus olla vist :D:D Tuba täis peaaegu paljaid poisse.

*EPP- Eriti Perverssed Püksid e. poiste aluspesu talvel, veel nimetatakse neid soojadeks püksteks.

Pühapäeval me ärkasime üles.. mängisime veits õues hokit ja tulime tallinna, nii lihtne oligi.

Praegu ma teen süüa.. ahjukartuleid, särisevate grillvorstide ja hapukapsast jurude ja joon ühe suure tassi teed ja keeran magama ära. Kahju, et ma ei saanud pakkuda Katile lõbusamat nädalavahetust, siukest nädalavahetust Seljal nagu tavaliselt.. seekord läks veits igavamalt, aga ma arvan et ta andestab sellise asja mulle :) 

Oh ma tahan võidelda seda võitlust just, et keegi ei näe kui agressiivne ja kui vägivaldne se võib olla, aga ma tahan võidelda kõrvuti.. oma eriti imelikke kaaslastega, igalühel oma kiiks ja ega minagi erine.. Vishna-Ghrim, ma ootan Jüriööd! Hail..

Kuidas Allan meid alati kisades ja häbenemata karjudes üle lagendiku roppusi ja viha nende vastu, kellega me pidime mitte just sõbralikult käituma.. Kuidas esimene laks lõi sul hinge kinni, aga meie ikka hoidsime rivi,
kui kaunid olid vahepeal puud kui olid saanud obaduse vastu pead ja kõik kilises ja liivaterad silmis peegeldasid päiksele vastu ja meie füüsiline trenn on olnud üks raskemaid ja distsipliin.. See kõlab nagu väga nohikult ja imelikult, aga ainult neile kes ei tea sellest mõhkugi ja suhtuvad eelarvamusega.

Ja tead kui mõnus on istuda õhtul lõkkeääres, tunne oleks nagu lendaksid sest raske turvis mida päevläbi kantud on nüüd raamil.. ja kui karatsav on tõsta väsinud kilbikäega õllet ja tunda kuidas see lööb selle käe tudisema, ja kuulata laulu kulgemise käigus mõeldud sõnadega jorisemis laule, mida saadab torupill ja samal ajal pahvida tubakat.. kõik on nii vabastav...  nii kuradima vabastav.

Sest kõik on tsivilisatsioonist väljas, Nendel päevadel elame me nagu Muinasajal.

See laul.. See laul.. See laul tuletab palju veriseid ninasi meelde.