MInd on rünnanud mingi wanna-be seagripp. Jamasti, köha on talumatu, silmad on tulised ja kananahk on koguaeg peal ... külmavärinad, prr. Ja kui mulle antakse mõista, et ehk ma poleks siiski pidanud eile ka jooma, siis ma ei viitsi seda kuulata jaja, me jälle arendasime enast, nagu oleks niipalju juurde saanud selle nädalvahetusega, pahteldanud auke. Mulle meeldib riskida, mulle meeldib see pohhui tunne, et kõigest on pohui, ja mulle meeldib kui mul on ainult paar asja kellest/millest ma hoolin. Nüüd joon teed, järgmisena joon kohvi, täis kohvitass on teetassi kõrval , ha. Kahju, et ma suitsu ei saa teha, valus on tõmmata. Ja ma ikkagi igatsen sind.

Jube vastik tunne on ideid kaotada, kahetseda.. et sa sel momendil suhtusid sellesse üligeniaalsusesse täiesti ükskõikselt. Mul oli nii, nii, nii hea lüürika peas kokku pandud, sisse pandud pildid mida ma oma pähe jäädvustasin, Marlboro tuntud kange mahv andis mõtteainet kogaueg juurde ja ma mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin välja et tahaks seda  koos renega kahekesi laulda ja kitarriga viisi taha lükata. Kivis peaga on ikka nii haiged ideed, hullud ideed... Kivis olek ongi vist siuke, et Sa suudad käituda nagu hull, siseneda madalamatesse dimensioonidesse oma ajus, aga sind ei peeta hulluks, sest väliselt see välja ei löö. Kurat võtaks, kuidas ma armastan suitsetamist.

Ma olen pettunud kahes sõbras.. ma loodan, et nad ei klooni üksteist ja ma loodan et nad õpivad mind rohkem tundma, sest tüübid, te ei tea sittagi millest räägite, kuradi **** on meessoost madu ja ***** on üks kõige tavalisem ja lihtsam hiigelmunn, madu mine ime munni... türa küll!

Mind kutsub praegu kõik illegaalne...

Homme on mingi faking täiestiolematu esinemine, kuskil enneolematus kohas, homme peab vara tõusma ja "Kastan kotid vette" like fred used to say. Lippan regaliasse ja ma vist ostan homseks rohkem suitsu kui alkoholi ja mind tõsiselt häirib, et mind pommitatakse mingitse ebareaalsete juttudega seagripist ja et hoopis vaktsiin tapab ja meid juhivad mingid olevused teisest dimensioonist.. fuck you ma ei viitsi mõelda.

Needle, Needle .. hop into my vain, swim around and destroy my brain!

Sixx AM -  Courtesy call

Paar päeva jääb vahele ja juba toimub vaikne katastroof, mis ei püüa kõigi pilke enda poole uudistama. Mul on tunne, et sul on tunne nagu oleksid tagaplaanil ja sa oled ju nii visa mõtlema kas sel kõigel on mõtet, su teod panevad mind muretsema aga su sõnad lohutavad. Ütle paar, kolm sõna mulle...

Kui sa tunend et sa enam ei jaksa, veidi veel, veidi veel... ütle mis ma ilma sinuta teeks.

Dont care ´bout my bad behaviour, my anthem and my habbits.

http://www.youtube.com/watch?v=NIlK-vQ3bBE

Snowflakes Snowflakes

Täna oli positiivne päev. Koolil oli pakkuda esimeseks tunniks Matemaatika, ma ütlesin ära. Läksin hoopis teiseks tunniks ja kohe kunsti tundi, Ma armastan kunstitunde. Ja täna oli veel parem kunsti tund kui tavaliselt, minu (tegelikult desiree) CD player näitas ennast heast küljest, õigemini temaga oli see seotud. Säh teile. Kõik tahtsid muusikat, aga klassis oli ainult CD makk, no ja siis ma võtsin uhkelt oma CD playeri välja, toppisin plaadi CD makki ja siis saigi muusikat meie kõrvadele. Kõige lahedam oli see, et niikui hommik ärkas, hakkas nagu maailm tööle, lund hakaks aina rohkem ja rohkem sadama ja peale kooli ma juba sumasin läbi lume. Suurel vahetunnil, me kaks lootusetut venda, "armunud" ühte tüdrukusse, nothing serious, rohkem võib võtta seda kui, et ta on üks silmarõõm meile. Siis me vaatasime kudias pehme lumi ta suitsupahvakat tükeldas ja kuidas helbed talle ripsmeisse jäid, ta on ikka väga ilus tüdruk. Kogu iluga tuli mulle Kati meelde, kudias temal praegu veab. Lumises helsingis ringi käija ja laeva tekil nautida lumesadu, see on mdiagi mida mina pole kunagi kogenud. Ootan teda :)

Halloween Rock

Palav.. selg on tuline, aga külg on külm .. Keegi idikas mängib trumme ja tunnen suitsuhaisu. Esimesed muljed laupäeva hommikust 31.oktoober. Avasin silmad, uimaselt kuid paaniliselt vaatasin kas rahakott ja kõik muu pahn on alles ja oligi kõik vajalik olemas. Ajasin ennast kuuma radiaatori(mis absoluutselt ei soojendanud ruumi) juurest püsti ja natuke aega päterdasin mööda soundchecki ringi nagu jäälõhkuja läbi õllepudelite ja läbi muu pahna. Istusin siis diivanile, ma olin ikka rampväsinud ja kuradi hea oli vajuda kuskile pehmesse kohta. Sügades kõiki taskupõhjasi leidsin ma lõpuks midagi huvitavat, tegevuseks osutus kõige targem(kuidas kellelegi), parem ja õnnelikum liigutus - mu ´lucky last one´suitsupakist asetada oma huultele ja süüdata ja esimene kõige mürgisem mahv endale kopsu igasse poori tõmmata. See oligi peaaegu kõik, tossasin lõpuni ja jäin magama uuesti, seekord vähe mugavamasse kohta, mugavamasse asendisse.
Ärkasin 5 tundi hiljem, kell 11 hommikul. Sten ja Oll - ainukesed ellujääjad ainult sellepärast, et nad läksid vara magama. Teised jõid ennast täis ja nautisid ristsammudes öist koduteed. Kella ma polnud vaadanud, telefon oli tühi nagu alati peale prallet. Mõnikord on kadunud ja Kati leiab selle kuskilt jälle üles. Kuna ilm oli ilus, aju unine, samm kerge... siis sammusime me kolmekesi soundcheckist minema koju. Jällegist kuidas kellelegi, mina sammusin kooli, koolikooriproovi... oovi... oovi... oovi. Haisesin ja ägisesin tund pool, siis sammusin ka mina lõpuks koju. Kui koju jõudsin ega ma ka siis rahu ei saanud, kohe helistas Oksmann Mihkel ja kisendas mind Pärnu bussipeale, kuhu ma ei läinud, ei jõudnud ega kavatsenudki jõuda. Terve see vaheaeg alates nädal aega varasemast esinemisest oli olnud üks suur alkofestival, mõneti ka mõnuainete. Ma olin väsinud, väsinud joomisest, liikumisest, esinemisest, kuid ma ei vea oma bändikaaslasi alt. Võibolla, et oleks isegi vedanud, kui mul poleks elavat kujutlusvõimet ja poleks ette kujutanud kuidas Oks mind noksi pidi üles poob ja siis ära nülgib. Oks on meie bändi hing, süda ja bändi isa.
Kui ma hakkasin sättima - pesin juukseid, puhastasin nägu, ajasin oma nilbed vurrud ära ja kõik selline protsess, et uuesti inimene välja näha. Vahepeal selgus halb tõsiasi, aga jumala õigesti ajastatult, et ma ei tohi tegelikult õlu, ega veini ega üldse taolisi jooke juua, mul tekib lööve. Löövet andis tunda. Nägu oli kuiv ja tundlik ja sügeles jubedasti, sügades tulid mõned verised kriimud. Kurk oli kuiv, silmad märjad nagu oleks nutt kurgus. Rohkem ma ei hädalda kui halb ja hale oli olla, ma läksin bussijaama "Üks sooduspilet 16:45 bussile Pärnu!" ,siis vetsu, siis suits ja siis bussi.
Pärnusse sõites ma terve aeg magasin, poleks ma seda teinud, poleks see õhtu tulnud nii lahe, kui ta lõpuks ikkagi tuli. Pärnu bussijaamas ootasid mind Oks, Oll ja Taavi. Ma avaldan nüüd ühe uhke idee millele ma üritasin kindlaks jääda, kuid see kestis ainult seni kuni olin jõudnud Pärnu. Mu idee oli mitte juua sel päeval, Halloween Rockil, arvatavasti Pärnu kõige kuulsamas rokiklubis.. igatahes surus Taavi selle mõtte kohe maha, andis telefoni ja ma tellisin endale viina ja sidrunimahla. Tavaliselt ma ei joo viina. Dekadendz´is soundchecki oodates me hakkasime juba vaikselt võtma, taustaks mängis bänd nimega VIIRASTUS, väga jube andmine, mulle eriti selline muusika ei istu. Soundcheckiks olime me juba täiesti konditsioonis. Soundcheck läks hästi, vahepealsete sündmuste kirjeldamiseks pole sõnu, liiga igav. Aga...
HALLOWEEN ROCK! 30-31. oktoobril Pärnu Rockklubis DEKADENDZ, esimesena tallasid lava Circus Runaways, Sleaze/Punk bänd tallinnast. See oli arvatvasti parim kontsert mis me andnud oleme, minu Trubetsky staatus oli muutunud ahvi staatuseks, Taavi oli ikka kuradi täis. Ollil oli üks bassikeel katki.. Aga me esinesime ja punkarid ja tagarea humanoididele meeldis. Taavi karjus iga uue loo alguses järgmise loo nime ise edasi.. Anthem for FUCKING junkie, FUCKING Reckless jne. See kõik oli nii lahe. ma ulatasin ühe laulu ajal mikrofoni publikule ja sealt tulid sõnad, õiged sõnad, õige viis.. see tekitas hea tunde. Kes julges, kiitis meid isiklikult. Enda kogemusest - mind kallistas mingi täiesti suvaline tüdruk ja ütles, et me olime ägedad. Kogu see jutt pole egostrippimine, kes teab ja kes ei tea, siis Circus Runaways on olnud bänd kes alustas täiesti nullist. Ma ei ole kuskil bändis tõsiselt võtnud seda mida me teeme, pole avastanud enda häält, ma ei oskagi laulda. Meil oli kunagi 9.klassis bänd, aga seal me jõudsime ainult ühe laulu poolepeale valmimiseni. Oks ei osanud kitarri mängida, peale paari duuri. Taavi ja Oll olid küll varem mänginud, kuid mitte nii tehniliselt nii keerulist muusikat. Keerulisemat kui nad varem tegid. Ja tänaseni oleme me olnud koos alla aasta ja meil on olnud 8 esinemist. Nii me algul rääkisime ja unistasime, kõike saab kui tahad.
Peale Halloween Rocki tuli meil lõpuks see päev, mis peab tulema bändiga. Me neljakesi lahkusime ööisesse jõeäärsele teele, laulsime enda laule, nagu ´happy family´moment. Ronisime langenud puude otsas, jooksime sik-saki, kõik tundub eriti tavaline ja mõtetu tegevus, aga see tunne.. bändiga koos, nelja parima sõbraga on see nii hea, soe ja kõige igavam ja mõtetum tegevus on nii põnev. Kõige parem koht oli alles ees, jõeäärne mingi vana ja katkine betoonkallas, kui seisad äärepeal, tundub vee puudutamiseni umbkaudu kaks meetrit, kui keegi kusele hakkas, oli see veepiir 5cm su tossuninaotsast kaugemal. See koht oli kirjeldamatu, ilus, avar, pilved olid hõredad nagu kõrbes kuivanud maapind ja nende vahelt paistis Halloweeni suur ja särav kuu. Ja kui vaatasid vett, siis tundus nagu vesi oleks põhjani selge ja põhjas on latern, ja pilvepeegeldused jätsid veealuste ilusate kaljude mulje. Nii, nii kirjeldamatult ilus. Tegime seal kõik koos suitsu ja mõtlesime, kui oleks suvi oleks me vist ammu vees. Lõpuks jõudsime keidy juurde ja läksime magama..

Ma mõtlen nii palju ja nii imelikke asju, aga ma ei mõtle asju läbi. Nii ebaloogiliselt ja loogiliselt loogiline, kui siiani kõik kirjutatud on. Ja täna oli nii külm,see häiris, aga see ei häiri su mõtteid, vaid su keha, keha väriseb, mõtted olid taevas olevatel tähtedel ja ühe tüdruku jäätunud grimassidel, nii ilus. Tänane ülimõtetu päev lõpes ikka mõtekalt.

Ma tahan endale mõtteraamatut, mida ma kannan kogaueg kaasas ja kirjutan sinna sisse mõtted mis mul hetkel peas käivad, jooksevad, lendavad või ujuvad.. liiguvad.