Sunday, 29 November 2009
MInd on rünnanud mingi wanna-be seagripp. Jamasti, köha on talumatu, silmad on tulised ja kananahk on koguaeg peal ... külmavärinad, prr. Ja kui mulle antakse mõista, et ehk ma poleks siiski pidanud eile ka jooma, siis ma ei viitsi seda kuulata jaja, me jälle arendasime enast, nagu oleks niipalju juurde saanud selle nädalvahetusega, pahteldanud auke. Mulle meeldib riskida, mulle meeldib see pohhui tunne, et kõigest on pohui, ja mulle meeldib kui mul on ainult paar asja kellest/millest ma hoolin. Nüüd joon teed, järgmisena joon kohvi, täis kohvitass on teetassi kõrval , ha. Kahju, et ma suitsu ei saa teha, valus on tõmmata. Ja ma ikkagi igatsen sind.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment