Jäin haigeks. Käisin vereproovi andmas.,vahepeal. Fakin värdjad süstivad kohe veeni. See oli kaks päeva tagasi. tagasitulles sittus lind mulle kõhupeale, sellega vist rikkaks ei saa. Igatahes peale seda pole väljas käinud...

Täna seadsin sammud bändiproovi poole, kuulates muusikat ja iga Tommy Lee võimsa trummibrakeigi ajal saatsin välja halba kodutülist nagu läbi nende uste mis Texase Saloonidega kindlasti meelde tulevad. Ja tõmmates suitsu, puhkusin kogu selle pasa mis nad natukenegi veel maha jätsin, puhkusin selle kah järgi neile sitastele, kodutülidele.

Bussis sõites mõtlesin mida ema ütles, et mul on mingi kopsuhaigus.. mingi tõsisem ehk peaks suitsetamisega lõpparve tegema. Sellepeale mõtlesin ma peas lausele "Süüta eluküünal põlema, eredama leegiga". Edasi mõtlesin, et kui ma sureks ma teeks matused eriti pikad.. laseks teha, eriti pikad. Paluks, et and laseks mingeid laule ja siis kirjutaks enne surma igasuguseid iroonilisi tekste ja mis ma teelikult kellegist midagi arvan ja siis paneks kõigile ära ja pilveserval mõtleks "Kurat, ma ikka oskan!" Ja samas kõik isegi vist mingitmoodi üldse ei imesta et siuke matus oli.. Ja siis edasi mõtlesin, aga siis selle matuse pärast vist surm polekski jube, võino mis mul sellest, aga ma tahaks et teistele jääks siuke mälestus. ma olen ikka loll...
ja siis ma mõtlesin lausele "Stupid as I am I dont change for no-one."

Oks sai uue kidra, ma imestan kuidas ta püsti veel seisis, sellise pilli peale ma oleks kõik, viimse kui ühe mehele iseloomuliku välja onaneerinud, oleks ennast kortsu peksnud.. eks Oks salaja kindlasti seda ka tegi.
 1976 aasta Greco... Ilus, tuhm kate värvil, nagu oleks alati kui just tolmu alt võetud, keeled olid nii madalal, et Oks vist lendas oma sõrmedega kaelal ringi.. põrgune punane mis sulandus keskele mingi paradiisi päikese kollasega, oi raisk kuidas see kaunitar säilind on. Nagu Anu Saagim või Madonna või keegi taoline.

Tuli lootust andev Riff ja mu häälel oli täna midagi hoopis teistsugust küljes... vaatab mis tuleb, tegiem juba algust.