Rääkides ideaalsetest hommikutest oli meil tegelikult sel hetkel ka üks väga ideaalne hommik,
Kui sa tõesti püüad kooli minna.. selle tõsise püüdmise all mõtlen ma seda kuidas sa suudad vastutahtmist ennast üles ajada ja kõik muu selline.. eriti vähe põhjuseid leidsin praegu. Aga poolel kooliteel keerad hoopis trammi peale, käies käest kinni vastu tuult üksteist kandsime edasi, vaimselt, ja üksteist hüpnotiseerisime, et mitte kooli minna.. kõik oli koguaeg enamvähem avstastikune. Plaan oli ju lihtne.. lähme kohvikusse (Läksime kohvikusse kus tuli kõige jubedam muusikakanal ever ja kohvi oli veits imelik) istume seal tund või kaks (istusime nats üle tunni aja, kritiseerisime 90ńdate klubihitte) ja siis läheme tagasi sinna kust me tulime, kui kõik on läind.. (Suundusime tagasi ja kõik olid läind).
Tagasijõudes seadsime ennast kohe lebosse, mekkides lahtunud shampanjat mõtlesime miks mitte uut osta ja siis läksimegi poodi ja soetasime endale ühe sovetskoje ja siis hakkasime jooma ja komme sööma.. topelt allergialaks. Siis olime jälle lebos ja armastus armastus armastus.. ja armastuse peale tegime suitsu. Ja see oli lahe Hipihommik.