Ma leidsin meeldivama tee kuidas suitsu teha, topin tubaka paberossi ja siis suitsetan, mõnus robustne popsutamis.. popsutamine. Kohvi joodud ja põiekas kutsub tihti, vastik, midagi on viltu mu neerudega. Midagi on üldse viltu.. mind visatakse koolist välja, kevad möödub vabana vist.. peaasi et ma sinust vabaks ei saa, ei taha. Ja bändiga tegelen edasi, alustan oma plaan B´d , hakkan muusikuks. rohkem pühendumust ja üksildaseid hetki laulude mõtlemiseks, igale halvale ju peab hea järgnema. Kallile Kingseppale ma nüüd ühe laulu kirjutangi..
Kogu kõrgel toolil istuv seltskond, käige perse.

Sa pole kaua värvinud oma huuli punaseks,
Me pole kaua suudelnud, niiet suu veel suitsust maitseks.

Tallinn-Selja-Tallinn

Reedel ma pakkisin asjad ja läksin rongiga sõitma ja sõitsin välja Seljale. Otsides leidmatut otseteed läbi pimeda metsa avastasin endajaoks ühe laheda spordiala.. läbi lume sumamine. Jube väsitav ja külm spordiala, põhjamaa meeste spordiala. Sumasin siis lõpuks Seljale.. tuli siuke kodu tunne.. tagasitulek paradiisi või midagi siukest. Nagu alati, polnud Seljal jäist tuult, Paks lumi summutas müra ja kõik oli vaikne.. Kõndisin mööda Selja ainukest tänavat ja Pikkadest korstendest tuli ülipaksu ja lumivalget suitsu. Ja Kati ripsmed olid kuni juurteni täiesti härmas, ilusad pikad ja sirged valged jääs ripsmed. She was soo beautiful..

Ilusa algusega nädalavahetuse kirjeldus kisub nüüd käest ära.. jõudes proovikasse me keerasime jookidel kohe korgid pealt ja hakkasime lammutama. Mairoga me surusime kätt üle pika aja. Meil käib see omamoodi, me kisame alati kui kätt surume. Vahepeal toimus niipalju segaseid asju, et am ei mäletagi mis toimus enne ja mis pärast, aga ma tean , et lõpuks me liikusime Mairo sauna. Seal saime me öömaja.. seal mu aju kustus aga keha elas edasi.. Tallinnas me kutsume seda mälukaks.

Hommikul ma ärkasin veel väga purjus olekus, väga imelikus konditsioonis.. ja kartsin et pohmakas tuleb õudne. Pohmakat ma nii ilusal hommikul ei soovinud üldse näha, seega haarasin oma Viina ja Gini "kokteili" mis oli eriti kange ja südametu massimõrvar, möödunud õhtul jõid sellest samast kokteilist ennast purju umbes 4 inimest.
Aga nagu öeldud, õues oli nii kuradima ilus ilm.. täiesti sinine taevas.. ühekohapeal seistes võis tunda isegi päikse soojust ja suitsetada oli mõnus. Kell oli 10 hommikul ja me läksime tagasi Bändikasse.
Jõudis kätte pohmell, ja see oli tõesti.. kõige raskem mis mul olnud on peale Lelle Alternatiivi.

Aurasin terve päev kõlarite taga, Kati kaisus.

Õhtul polnud meil ei öömaja, ega raha ja me ei tundub absoluutselt mittemingisugust huvi selliste probleemide vastu ja laulsime bändikas edasi. Vaatamata sellele, et me ei liigutanud ühtki jäset ega ajurakku, et olukorda muuta.. tekkis meie lauale alkoholi ja me lõpuks avastasime ennast Eku vanaema juures, kus kõik poisid olid EPP*´de väel ja Katil oli rõõmus olla vist :D:D Tuba täis peaaegu paljaid poisse.

*EPP- Eriti Perverssed Püksid e. poiste aluspesu talvel, veel nimetatakse neid soojadeks püksteks.

Pühapäeval me ärkasime üles.. mängisime veits õues hokit ja tulime tallinna, nii lihtne oligi.

Praegu ma teen süüa.. ahjukartuleid, särisevate grillvorstide ja hapukapsast jurude ja joon ühe suure tassi teed ja keeran magama ära. Kahju, et ma ei saanud pakkuda Katile lõbusamat nädalavahetust, siukest nädalavahetust Seljal nagu tavaliselt.. seekord läks veits igavamalt, aga ma arvan et ta andestab sellise asja mulle :) 

Oh ma tahan võidelda seda võitlust just, et keegi ei näe kui agressiivne ja kui vägivaldne se võib olla, aga ma tahan võidelda kõrvuti.. oma eriti imelikke kaaslastega, igalühel oma kiiks ja ega minagi erine.. Vishna-Ghrim, ma ootan Jüriööd! Hail..

Kuidas Allan meid alati kisades ja häbenemata karjudes üle lagendiku roppusi ja viha nende vastu, kellega me pidime mitte just sõbralikult käituma.. Kuidas esimene laks lõi sul hinge kinni, aga meie ikka hoidsime rivi,
kui kaunid olid vahepeal puud kui olid saanud obaduse vastu pead ja kõik kilises ja liivaterad silmis peegeldasid päiksele vastu ja meie füüsiline trenn on olnud üks raskemaid ja distsipliin.. See kõlab nagu väga nohikult ja imelikult, aga ainult neile kes ei tea sellest mõhkugi ja suhtuvad eelarvamusega.

Ja tead kui mõnus on istuda õhtul lõkkeääres, tunne oleks nagu lendaksid sest raske turvis mida päevläbi kantud on nüüd raamil.. ja kui karatsav on tõsta väsinud kilbikäega õllet ja tunda kuidas see lööb selle käe tudisema, ja kuulata laulu kulgemise käigus mõeldud sõnadega jorisemis laule, mida saadab torupill ja samal ajal pahvida tubakat.. kõik on nii vabastav...  nii kuradima vabastav.

Sest kõik on tsivilisatsioonist väljas, Nendel päevadel elame me nagu Muinasajal.

See laul.. See laul.. See laul tuletab palju veriseid ninasi meelde.

Kui ma vaid raisk saaks hõljuda umbes 2 meetrikõrgusel ja astuda nendest üle kes mind ei koti.
Ära jää ette ja ära mõtle. Ma jää sulle ette, ära vaata.. ära arva must midagi sitapea.
Fakk, Kui ma ainult saaks hõljuda 2 meetrikõrgusel saaks ma anda jalaga nendele kellele tahaks
ja nad ei saa lüüa mind, sest isegi hüpates minust nad üle ei hüppa. Kas mu kurjad mõtted on vormind mu nägu? Kui ma sulle ei naerata, On mul põhjust ennast sinupärast sellega vaevata kui mul pole tuju? Õppind olen, et teesklemine on mõtetu, teed ennast helgemaks ja kõvasti nõrgemaks, ma olen nagu olen, igale ühele kes mind tunneb, nagu omamoodi ja isiklikult teistsugune. Ma olen versioonid.
Kas mu sitased teod on kasvatanud mu silmadele süütu ja kurva kihi?Sa lihtsalt ei taha ja ei oska näha sellest läbi.
 Kahju, et ma pole lugenud palju ja ei ole avanud oma sõnavara laegast, ma kirjeldaks teile nii mõndagi..
oleks osanud Laurale seletada miks ta mulle ei meeldinud ja oleks osanud Petrale rääkida midagi kindlat ja
ja oleks osanud Desireele seletada puhast tõtt miks ma midagi tegin, aga ma ainult naersin tavaliselt, ise värisesin kui sõnad peksid vastu mõistuse ust aga ma ei lasknud neid välja.
 Ja ma seletaks nii mõndagi teie faking eelarvamuste kohta, ja ma kirjutaks laule nii vihaseid,
ma tunnen ennast nii raskena sellest vihast. Võibolla sellepärast imestate et miks tuul mind ei vii, sest olen poiss nii kuradi õhuke. Ja ma kirjutaks suure valge betoonbloki täis musta tilkuvat teksti, võimalus kuidas võibolla saada vihast lahti.
 Mind häirib kui keegi mind segab kui ma mõtlen, aga ei häiri ainult tema. Mind häirib kui ma loodan et keegi ei istu mu kõrvale, väljaarvatud tema. Mind häirib, et ma praegu ikka ei suuda ennast väljendada nii nagu ma tahan. Ma olen omaette, sest mulle meeldib rahu.. ma armastan suitsetamist, sest see kange mida ma alla tõmban hävitab mu halbasi mõtteid ja viib nad endaga tuulde...

  Mul on praegu kellegi teise perekonna tuju, ühe koera, ühe väikse mehe ja ühe  hingesugulase tuju.
Lähme kõik koos jalutama..

salakohta..

Täna on nii ilus ilm, et "sitaks ilus ilm" ei tohiks öelda.

My mind is a killing machine

Ma vihkan teadmatust ..