Ma olen täna jälle täis ja täis siiani tegemata romantikat kuid millest ma mõtlen kui ma hakkan siniseks muutuma. Kuid alati kui jutt seltskonnas käib kunstnikudest ja muusikutest ja kirjanikest ja vahvatest kultuuritegelastest, siis ma tahan sattuda baari kus on kaks korrust, väga sita ja ummistunud ventilatsiooniga ja et inimeste jutuläbi kostub vaikne sigaretti suitsu väljapuhumise heli, kui see kõlab kokku puhujate endi teadmata. Kus seintele kritseldatakse pornograafilisi pilte ja niisama lillekesi ja kus kõik on sõbrad, sest kõik on purjus.Lihtne. Ja siis ma tahaks minna Kati maja alla tantsima uka-tsaka tantse, kui taevast sajab õrna lund, tihedalt, kuid mis asfaldile külma kihti ei kuhja. Suitsu võiks jätkuda ja käes võiks olla ilma sildita roheline pudel veini mis jätkub ja jätkub ja jätkub kauaks. Ja siis Katiga minna rohekaks muutunud purskakevu juurde mis juba ammu ei tööta kuid mis on ilus ja jääb sulle rohkem silma kui Solaris, viru keskus või mingi iga teine suur kaubandusmölakas keset linna. Öösel seal lihtsalt suitsetada, juua ja tantsida telefonist kõlava muusika järgi nagu oli ühe heal laupäeval mil kõik muutus ametlikuks ja mis oli heaheahea ja on siiamaani. Ma loodan et ka nii jääb... kaugemale kui mina ette kujutada suudan ja tahan. See ei ole Pask.

Modest Mouse - Edit the sad parts