Day

Võrreldes eilsega, kus ma pakatasin rõõmust, kui teadsin et lähen rulaga sõitma ja koju jõudes oli see tunne kadunud ( ma siiski sõidan koju 45 minutit) ja ei viitsinud enam midagi teha, istusin arvutitaha ja tuli igatsus. Mängisin 10 tundi järjest ühte ja sama arvutimängu ja heitsin magama.
Saabus tänane päev kus ma koitsin mitukorda järjest ning viimasel korral mugiva isa pärast ja F1 lollaka kommentaatori hääle pärast ka. Terve päev ei teadnud mida teha, rääkisin lilianiga ja rääkisin Markkoga, helistasin ka Oksile, aga Oks oli Järvakandis. Ta on alati kuskil imelikus kohas kui ma talle helistan. Saime kokku lepitud , et läheme vanalinna mällerdama nagu muistsetel aegadel meie elu ajal ja enne astun Markko proovikast läbi. Väljaminnes mainis isa mulle, et Vanalinnas on varastel julm tehnika, 1)kõigepealt annavad peksa 2) varastavad sind rahast paljaks 3) võtavad jalanõud ära , et sa järgi ei saaks joosta. Läksin Markko proovikasse, kus me nagu pintsakutes mehed arutasime kuidas seinad ja sisekujundust teha, ning eduka kokkuleppe puhul kõndisime alkoholi ostma, et meeled selgeks teha. Siis saime Aili ja Lilianiga kokku, koos nendega me rõõmsal sammul kõndides saabusime Hella Hunti. Madalam rass täiskavanute ees nagu ikka seadsime sammud ka madalamale korrusele kus me jõime õlu ja tegime suitsu ja Markko tegi huvitavaid trikke nagu näiteks hõljus ja keeras oma käsi 360 kraadi ja meie korjasime oma silmamune põrandalt peale igat trikikest. Kõige parem trikk oli kui ta puhus kinnisest suitsupakist ühe terve suitsu välja... ärge küsige.Vahepeal tuli sisse üks punkarkunstsnikstiilisiseeiteakakes mehike kes tegi suitsu ja hoidis madalat profiili ent siiski istus meie lähedusse. Siis ta aga pahvatas luuletama ja mitte kuskilt maha lugema vaid peast rääkis meile tänase info- ja majandusühiskonna pahesid ning lahkus. Siis oli mulle päris hea kompliment , et Hardcore Superstar meenutab Ailile ja Lilianile mind. Edasi lihtsalt vestlesime ja tühjendasime klaase. Rääkisime juttu kuhu kuulus igasuguseid teemasi, lõpuks olin juba päris bump ja sammusime levi´kasse ja sealt küsiti meilt passe ja ei hakka ma siin riimima, persse. siis mõtlesin, et persse see levikas, lähme koju ning seadsime Markkoga sammud Hobujaama peatusesse, ma avasin oma Bocki ning Hesburgeri ees jagasin venelastele suitsu. Burksid käes ja promillid olid ka käes ja õllepudelgi oli käes ja mendi auto vihane ning näost kahvatu ja kohati sinine sõitis ka mööda ja ma jäin vaatama kas tuleb järgi vana kurat. Ei jõudnud infot analüüsida kui Sex Shopi ees kukkusin lillepoti otsa ja näoli maha ja Bock läks ka katki ja burks lebas ka maas nagu haavatud soldat. Markkol hakkas vist kahju ja andis pool oma burksi mulle. Siis tegime suitsu ja ma kusesin pandimaja ukse täis ning sammusin kõige esimesena bussi kõige esimesse istumiskohale ja hakkasin kõige esimesena rääkima ja koju jõudsin ennem kui Markko. Nüüd siin ma olen, purjus ja näljane. headööd.
...mu kõht valutab kuna purjuspeaga kogematta jõin vee asemel äädikat.

Mind of Dolls - Marks on my face

Bitch´nism and´em proffessions.

Suurlinnas ei maksa truudus armastatude ees midagi. Kui suureks saab nimetada Tallinnat? Ükskõik keda ma kohtan teab kedagi keda mina tean või keda teab minu sõber kes on päris hea sõber ja maailm on sitaks väike. Kui juba Tallinnas on maailm väike... siis maailm on lihtsalt natuke suurem ja suurlinnu pole olemas. On olemas läbu punkrid, savu urkad ja pelgupaigad. Ma tahaks elada kuskil vahel, ise tean kuhu minna kuidas on meeleolu ja kuidas mingisugune olukord nõuab. Mina austan truudust kuid millest ise ei suuda kinni pidada ja olen hale ja nõrk ja teised mind provokatiseerivad. Enesehaletsus on jälle asi mida vihkan. Olen olnud 4 päeva ilma tüdrukuta keda ma siiralt armastan ja ka tema armastab siiani mind, aga mina keerasin käki koos kaaslasega kellele ma nüüd noa selga lõin ja olen ka mõnes mõttes õnnelik, et ta mind nüüd vihkab. Tüdruk, kellega ma olin üle poole aasta koos ja selle poole aasta jooksul me olime lahus täpselt ainult neli päeva, mis tähendab siis, et ülejäänud valgus tunnid olime koos. Plaane oli palju, aga keegi ei jõua tehtud elutööd ja palju jääb poolikuks, jäi ka meil. Mul on palju imelikke haigusi millest on veel imelikum teistele rääkida ja ka siia ma neid ei avalda ja mida teab ainult mu ema... ehaha. Ebakaines olekus lendan ma kaasa kas tuuleiiliga või ulbin aeglasemalt veepeal ja otse kellegi rüppe kes ei ole tegelikult minu underground ametlik kaasa. Tahan teha sellele lõpu, sellega kaasnes palju sitta ja kurbust aga vähemalt osades asjades sain aus olla esimest korda elus. Ma olen seitseteist ja varsti olen 18 ja täis, aga ikka on imelik mainida, et ma armastan kedagi, sest mulle tundub et teistele tundub see feik, need kes teavad mind vahest paremini kui ma end ise. Aga ma armastan kedagi ja sellest saad alles siis aru kui kõik on sind maha jätnud ja sa lihtsalt teed bändi, jood ennast täis jagad öösel venelastele suitsu et peksa ei saaks ja lähed koju kus sia anerab su üle et sa täis oled ja siis istud maha ja vaatad seina ja ootad kuni vesi keema läheb sest sa tahad kohvi ja et su ketsi kand hakkab viltu kuluma.... ja et sul läks õhtuga kaks pakki suitsu. Truudusetus ehk Bitchnismi vastu aitab ainult su enda mõistus ja mina pean seda treenima... proffessionsid on kudias kellelgi, sellpärast and ongi ju proffessionsid ...

mmm...

Ei tea kas vihma tuleb aga päikest ära looda enne surma, but hey look at the bright side... surra võib igakell, Surm on vembumees.